Keenia, Watamu rand ja surfitingimused

Keenia, Watamu rand ja surfitingimused

 

Watamu rand meenutas mulle veidi Cabaretet, kilomeetreid liivaranda, ilus sinine vesi, riffi juures murduv laine, side-on-shore wind ja kaldast mõnesaja meetri kaugusel uhked hotellid ja majad. Kõige suurem vahe oli see, et erinevalt Cabarete lohesid täis rannast, oli Watamul peale meie tavaliselt 4-5 lohe ja need ka kolme kilomeetri kaugusel me koduspotist ning muidugi see, et majast randa jalutades, võisid kivimüüril ahve kohata. Tõenäolisus oli muidugi ka oluliselt ebameeldivamaid tegelasi kohata, nimelt on Keenia koduks paljudele maailma mürgisemaiks peetud madudele. Watamul asub ka Bio-Ken, maailma suurim madude uurimiskeskus.

Ühe natuke hirmutava olevusega õnnestus mul ka kohtuda. Markoga koos tegime rannaga tutvust, kõigepealt sõitsime paar kilomeetrit vastu tuult, päris Watamu keskuse juurde ja siis allatuult peaaegu Mida Creekini. Merelt on eriti kaunid vaated kalda poole, ilusad Aafrika katused, valge liiv ja punased liivakaljud enne Mida Creeki.  Paari kilomeetri kaugusel rannast, ookeanis on üks meeletult suur kivirahn, uudishimulikud nagu me oleme, käisime seda ka uudistamas. Marko isegi nii lähedalt, et palju puudu ei jäänud, et rahnu ette tuuleauku ei sõitnud. Päris ebameeldiv ujumine oleks olnud tiigerhaide ja kõrvetavate meduuside vahel mitu km kaldast.

Enne Mida Creeki hakkasime tagasi ülestuult pressima, aga mul õnnestus kalda lähedal riffi otsa sõita. Võtsin laua jalast ja mõtlesin, et kõnnin natuke ülestuult, kus paistis ilus liivarand. Inimestel vist on ürgsest ajast säilinud instinktid, sest kuigi ma ei ole väga terava nägemisega (just hetk tagasi olin kristallselges vees kivi otsa sõitnud), siis mingil põhjusel märkasin vees liikumist. Kuigi roomaja oli täiesti sulandunud kividega samasse värvi, siis ma ikkagi nägin teda. Laua ma viskasin maha, aga ise jäin liikumatult seisma kuni ta minema ujus. Siis kõndisin kaldale lootuses, et laud  kaldale tuleb, aga ei tulnud, piki randa hulpis. Polnud midagi teha, tuli ettevaatlikult mööda kive lauani tatsata ja loota, et tegemist polnud mürgise elukaga. Hiljem googeldasin, et oli hoopis kala, kellega kohtusin. Moray eel (eesti keeles kahjuks ei teagi)  võib oma jubedate hammastega isegi väiksema hai ära süüa, inimest hammustab ainult siis kui talle haiget teha või teda sööta.

Vesi on Watamul kristallselge ja algul on raske uskuda, et seal üldse nii kiiresti sügavaks võib minna, põhi paistab koguaeg petlikult lähedal.

Tegelikult on vesi üldse nii maagiline, et haid, meduusid ja mürgised riffikalad ei tule vees olles kordagi meelde ja aegajalt kohtad palju meeldivamaid tegelasi. Nimelt on Watamu rand koduks kilpkonnadele, üht osa rannast kutsutakse isegi Turtle Bay-ks. Watamul tegutseb vabatahtlik kilpkonnade päästmise organisatsioon ja oma silmaga nägime, et see asutus tegeleb täpselt sellega, milleks ta ellu on kutsutud. Kahe nädala jooksul nägime kolme võrkudest päästetud ja üles turgutatud kilpkonna tagasiaitamist vette. Üks neist oli nii suur, et vajas nelja mehe jõudu. Aafrika loodus on võimas nii merel kui maal J

 

Tõus ja mõõn on ka võimsad. Eriti täiskuu ajal, siis liigub vesi kaugele ja tagasi tuleb suure hooga. Sel ajal kalda all perfektseid sõidutingimusi peaaegu ei olegi. Sileda vee leiab riffi juures lainete vahel.

Kui kuu jälle kahanema hakkab, siis muutuvad surfitingimused Watamul kalda alla perfektseks, kõige mõnusam on siis, kui tõus on umbes tunnikese vett tagasi toonud. Kalda all on siis peegelsile vesi ja uusi trikke saab õppida seal, kus vesi on heleroheline.

Tuule suhtes ei oskagi seisukohta võtta (algaja õnn?), kolm nädalat, mil Keenias olime, tuule pärast ükski surfipäev vahele ei jäänud. Kõige rohkem kasutasin 9m2 lohe, paar korda oleks tahtnud väiksemat ja paar korda oli vaja suuremat. Prognooside ja statistika järgi nii hästi meil poleks pidanud minema. Kodus arvestasime, et enim on meil vaja 12m2 ja 14m2 lohe… Tegelikkuses tõime 14m2 lohe tagasi nii nagu me ta kodus toidukilesse pakkisime.

Keenias on kaks tuulehooaega;  Kaskazi wind detsembrist aprillini ja Kuzi wind juunist-septembrini. Veetemperatuur on 25-30 kraadi, nii et kalipsod võib rahulikult koju jätta. Küll aga tuleks kaasa pakkida päikesekreem, mille kaitsefaktor võiks olla vähemalt viiskümmend.