Keenia surfitripp

 

Sain Taagelt riielda, et eelmine postitus Keenia kohta oli liiga üldistav ja valest otsast alustatud… Proovin siis natuke detailsemalt kirjutada ja reisi algusest alustada.

Nairobisse jõudsime peale päikeseloojangut. Lennujaamas seisime paar tundi palavas ja umbses ruumis passijärjekorras. Kui lõpuks läbi saime, oli autojuht meil vastas, aga surfikotte tuli veel kilomeetri jagu autoni vedada. Hiljem selgus, et kõiki autosid lennujaama ei lastagi või tuleb selle eest eraldi kopsakat tasu maksta.

 

Hotelli sõitsime oma 30 minutit ja teel midagi ilusat ega huvitavat näha polnud. Hotelli asukoha valisin juba kodus nii, et see jääks võimalikult lähedal lennujaamale, sest järgmisel hommikul pidime varakult lennujaamas tagasi olema. Piltide peal nägi hotell oluliselt soliidsem välja kui tegelikkuses, aga see ei pannud muretsema, küll aga pani muretsema see, et kas meie 2-nädalase puhkuse jaoks renditud maja Watamul on ka ainult piltide peal ilus…

Hotellil oli pisike restoran ja kuigi see nägi välja suht vilets, olid toidud maitsvad, õlu jääkülm ning ettekandjad väga sõbralikud. Parimad samosad reisi jooksul  sellest restoranist saimegi.

Kuigi hotellitöötajad ei soovitanud meil välja minna, siis Jaani eestvedamisel, me ikkagi tahtsime linnale pilgu peale visata. Mustanahaline, väga hoolitsetud administraatorineiu vaatas meid kui poolearulisi ja nõudis toavõtmeid, kui me TÕESTi ikka läheme.

See jalutuskäik  jäi lühikeseks, piirkond oli tõesti trööstitu. Pappkastidel pikutavad inimesed sirutasid kohe käe välja kui valgeid inimesi nägid.

Hiljem Lamu saarel hotelli peremees rääkis, et Nairobi ongi väga ohtlik, sest inimesi ja vaesust on liiga palju ja seda ei jõua keegi kontrolli alla hoida.

Ega me Nairobit näinudki. Piltidel olen näinud tuledes säravat moodsate hoonetega suur linna või Kibera slummi, meie hotell polnud üks ega teine.

Otsustasime kolamise asemel magama minna. Uinuda kohe ei saanud, sest kuigi voodi ümber oli baldahiin, olid sel augud ja mõned vereplekid ning sääsepinina saatel mõtlesin tänutundega Nakkushaiguste Kliiniku nõustamiskeskuse arstile, kes mind malaaria tablette sööma keelitas.

Hommikune Nairobi oli täiesti erinev õhtusest. Kui me saabusime, olid tänavad tühjad ja üksikud autod liikusid linnas. Hommikul olid tänavad täis nii inimesi kui autosid ja esimesed pool tundi tundus, et me ei liigugi edasi, õnneks olime auto tellinud kõva varuga.

Kui me seni olime reisinud neljakesi, mina, Marko, Kai ja Jaan, siis lennujaamas liitus meiega Mildred, kes oli Nairobis juba paar päeva enne meid seiklemas.

Siselendude terminalis ei olnud mingit järjekorda ja meil jäi lennuni kõvasti aega, tugevamad testisid Keenia õllesid, teised Keenia kohvi. Kohv oli nagu kohv ikka, õllede osas tehti selgeks, et edaspidi juuakse Tuskerit.

Enne siselendu oli väike paanika ka, Aafrika lennufirmade kohta ma põhimõtteliselt enne reisi ei googeldanud ja midagi arvata ei osanud. Tegelikult laabus kõik hästi, lennuk oli uus ja korralik, isegi äge oli maanduda kuskil Aafrika põldude vahel. Meeldiva üllatusena puhus juba hommikul kell 11.00 mõnus soe termotuul.

Teine osa reisiseltskonnast maandus Mombasas ja jõudis Watamule paar tundi peale meid.

 

Kõik, kes tahtsid said juba esimesel päeval hea surfipäeva kirja ja ülejäänud kahe nädala jooksul ei olnud mitte ühtegi tuuletut päeva, enamuse ajast sain sõita 9m2 lohega, paar päeva 12m2 lohega ja üks päev läks kohaliku ööklubi „Come Back“  ohverduseks.

Majast sai juba kirjutatud. Tõesti oli uhke, Euroopas nimetataks sellist villaks. Kaks järgmist nädalat veetsime tõesti kui paradiisis. Hommikuti käis kalamees meile värsket kala ja mereande müümas, millest siis maja kokk meile alati hämmastavalt hea õhtusöögi valmistas. Toidud Aafrikas on fantastiliselt head, puhtad maitsed ja  värsked koostisosad.  Kala mittesööjad muidugi nii ei arva.

Esimese päeva lõpus maitsesid krevetid chilliskastmes imeliselt ja peale seda oli ainuke unistus kiiresti oma luksuslikku baldahiiniga voodisse pikali heita. Lõbusam osa seltskonnast võttis aga alkoholi abil laenu järgmisest päevast ja hullas basseini ääres hommikuni.