Aegna maraton

Suvi on olnud nii tuuline, et kirjutamiseks pole üldse aega olnud. Paar nädalat tagasi käisin maratonil. See on surfirahva üks suursündmusi ja toimus juba 28ndat korda. Sel aastal oli rekordarv osalejaid, 167 surfarit. Distants on siis Pirita-Aegna-Pirita.

Lohedega startis kahjuks ainult kolm naist ja sellest on väga kahju, sest tuulesuund ei oleks enam parem saanud olla.

Start anti kõigile korraga ja kuna ma kellegiga lohe kokku ei tahtnud lasta, ootasin rahulikult stardiga, kuni mehed lohedega eest läksid.

Sadamast mööda saamiseks pidin mõned korrad krüssama, aga sealt edasi sain ilusti ühe triibuga Aegna poini. Tagasitulles oli tuul tõusnud ja 12m2 lohe jäi veidi paljuks. Laine oli ka väga suureks läinud, seega võtsin jälle rahulikult, eriti Kuulimuna kandis, sest Misha oli just enne maratoni starti, õudusjutte seal alla haigutavatest ohtudest, rääkinud. See rahulik taktika tasus end täiesti ära. Isegi kui ma kaks korda tasakaalu kaotasin, siis laud jäi jalga ja sain kohe edasi sõita. Ajaks sain täpselt üks tund ja see oli TT lauaga osaljate seas väga hea tulemus. Kuigi mu võistlusnärv on pea olematu ja alati olen enne võistlusi peaaegu, et paanikas, siis pärast finishit on tunne nii hea, et ajab jälle ja jälle ennast ületama. Ootan juba täiega uut

üritust, kus end proovile saaks panna!