30 knotsi ehk esimese advendi lohesurf tehtud
30 knotsi ehk esimese advendi lohesurf tehtud
Prognoos oli üsna hirmutav. Erinevatel andmetel pidid puhangud ulatuma 15 kuni 22 m/s, aga kuna ma hommikul peeglisse vaatasin ja mõtlesin, et tahaks neid kõhulihaseid Keenias ka veel näha, siis tuli minna.
Õnneks ma olen jälle ühe laheda surfitsiki oma endiste õpilaste hulgast leidnud, kes on piisavalt hull, et sõita minuga teise Eesti otsa tuult püüdma. Kell 9.00 olidki Indrek ja Ilona mul maja ees.
Pärnusse jõudsime 11 ja juba olid esimesed tuulesõltlased vees. Nii äge oli näha Rainerit ja Otti, kellega me paar nädalat tagasi kuumas Egiptuses surfasime, Mari ja Valdot ning muidugi Margust, Aivot ja Karrot, Indrekut.
Tuule tugevuseks näitas Pärnu sadama mõõtja 15-18 m/s ja ma kahtlustan, et nii ka oli, sest korra kui laua kaotasin, siis kätte saada oli seda võimatu, kuna lohe sikutas kõikidest pingutustest hoolimata kalda poole, laud aga lebotas jonnakalt lainete vahel.Tahtsin juba alla anda ja randa kaldale bodydragida, kui üks kena noormees mulle laua ära tõi. Tänud! Kohe teine tunne, ilma lauata oled nii tugeva tuulega ikka väga abitu olend.
Ilona oli eriti vapper, kihutas kui pöörane seal meestega võidu, äge!
Poisid tegid ilusaid õhulende, aga mul jäi täna julgusest puudu. Mõned hüpped ikka tegin, aga need tundusid kontrollimatud… Tuleb jõuluvanale see kiri ära kirjutada ja veidi rohkem julgust järgmiseks aastaks soovida.
Peale kaks tundi lohetamist külmas vees, maitses Stefani pizza megahästi.