2021
Aasta hakkab lõppema ja aeg kokkuvõtteid teha. Kahe sõnaga aastat iseloomustades – ameerika mäed.
Surfata sel aastal just ülemäära palju ei saanud, see-eest nautisin iga vees oldud minutit väga. Tänu talisuplusele, ei ole talvel autos kalipso selga ajamine enam selline piin nagu veel mõned aastad tagasi. Kalipsod lähevad ka aina paremaks. O’neill psycho tech 6/4-ga kannatab edukalt isegi jäätükkide vahel surfata. Eestis saadaval www.kalipso.ee
Kui reisimisele ja spordiklubide tegevusele siin mõni aeg tagasi kriips peale tõmmati, siis olin küll tänulik oma hobide eest. Joogapraktikat saan vabalt ka kodus harrastada ja lohesurfiks on Eestis palju võrratuid kohti. Kui ma esimestel surfiaastatel nautisin kõige rohkem lohesurfi kui tegevust, siis täna naudin ma just seda, mida meri ja loodus oma mitmekesises ja tihti müstilises ilus pakuvad. Kevadel laenutasin Kristiini käest foili ja kui paar korda sellele püsti sain, oli tunne sama vägev nagu, siis kui esimest korda lohelauale püsti sain. Nüüd olen ise ka õnnelik foili omanik, aga suvi möödus vaid tööd tehes ja ise uuesti foiliga vette sain alles oktoobris. Rohkem olin kõhuli vees kui laual püsti, aga no nii äge on! Plaan oli veel tiivasurf ära õppida, aga kahjuks varastati tiib surfiklubist enne kui ise proovidagi sain. Õnneks on lootust, et Jõuluvana toob uue ja talv tuleb lumine!
Mõnusat uut energiat sain naiste trennidest, mida Stroomi Surfiklubis juhendasin. Nii ägedad naised, alustasime nendega mais jääkülmas vees ja vapramatega lõpetasime septembris. Trennides matkasime SUP-laudadega, joogatasime SUP laudadel ja soodsa tuule korral õppisime lohesurfi. Kõige visamad trenninaised said suve lõpuks esimesed triibud lohesurfilaual tehtud, nii nagu eesmärk oli.
Õudused algasid septembri lõpus. Alustuseks löödi sisse surfiklubi aken. Paari päeva pärast, 18.septembril murti surfika metallist konteinerisse ja süüdati puidust majake. Kui me selle veel samal õhtul taastasime, siis juba kahe päeva pärast süüdati see uuesti ja seekord tungis tuli juba sisse ja taastamisel polnud enam mõtet.
Õnneks aitas nädalane puhkus päikeselisel Tarifal ebameeldivustest mõneks ajaks välja lülitada. Pole paremat meditatsiooni kui lained, päike ja tuul. Lisaks punane vein, hea kala ja fantastiline seltskond , mis elult veel tahta?
Stroomi õudused veel lõppenud pole, metallist konteinerisse murti uuesti sisse ja nädala eest murti sisse ja süüdati naabruses olev surfiklubi.
Ei teagi, mis edasi saab. Õnneks on kevadeni aega, loodan väga, et süüdlased saadakse kätte ja saame Stroomis ka edaspidi surfiklubisid pidada.
Hea uudis on, et homseks lubab mõnusat kirdetuult, uus kalipso on juba valmis nullkraadist õhutemperatuuri testima!