Kolm tuulist päev Pärnus/North Reach
Kolm tuulist päeva Pärnus/ North Reach
Esmaspäeval oli tuult 5-7m/s ja Erkki pakkus 13m2 Reach lohe. Mulle pole kunagi suured lohed meeldinud, aga kui juba Pärnus olin, siis tagasi ka ju ei hakanud sõitma. See lohe oli meeldiv üllatus, isegi mõned hüpped tegin.
Teisipäev oli puhas luksus. Kõigepealt õpetasin Kerstit 12m2 North Reachiga. Tegi ilusad pikad triibud ja kui pärast kommentaari küsisin, siis ütles õnneliku ilmega, et veest tuleb nii lihtsalt välja.
Ilm oli fantastiline, tuul puhus 6-10m/s ja õhk oli soe. Vesi ka veel 10 kraadi ringis. Ja lohe, täiesti super, ma ei mäleta, et ma kunagi oleks 12m2 lohega tahtnud vees tundide viisi olla, Reach on nii kerge ja kiire lohe, et ma ei saanud arugi, kuhu aeg lendas ja pidin veest välja minema, sest kohustused Tallinnas ootasid.
Teisipäevane elamus oli nii luks, et juba samal õhtul hakkasin otsima, kes minuga kolmapäeval ka Pärnusse tuleks. Aga päevad ei ole vennad, kuigi prognoos oli parem kui eelmiseks päevaks ja kogenud sõitja jälgedes, võtsin ise ka entusiastlikult 9m2 lohe, siis nuh sõita sai, aga see sess ei saanud teisipäevasele ligilähedalegi. Vähemalt päike paistis, harjutasin väikeseid luupe ja kokkuvõttes oli äge, lisaks sain vana lubaduse ka täita, Aivol oli oktoobri alguses suur juubel ja kuna ma peole minna ei saanud, siis lubasin ta kohvikusse viia, #tehtud!
Nüüd ei jõua järgmist tuult ära oodata, järgmine kord võtaks õige suurusega lohe…
https://www.facebook.com/northkiteboarding/videos/364107678178659
Sõrve ja Samsungi inspireeriv elu
Sõrve ja Samsungi inspireeriv elu
Kuna mul oli septembris puhkus ja tuult oli palju, sain surfata sama palju, kui kogu eelneva aasta jooksul kokku. Käisin paar korda oma lemmikspotis Häädekal, proovisin uusi lohesid, avastasin veel ühe maagilise ranna Eestimaal ja osalesin Samsungi reklaamis.
Kõigepealt Sõrvest. See on võimas paik, oled tõesti kui maailma lõpus. Kahtlemata on see maagiline paik ka lihtsalt looduses jalutajatele, aga merelt saad veel sügavamale sellesse ilusse. Laiu taga sõites näed, kuidas maa kahaneb ja lõpuks ära kaob ja natuke eemalt, kuidas ühel pool tuuline meri vahutab ja teisel pool on vesi kui peegel ja laud tõsti libiseb selles siledas vees nagu nuga läbi või. Hing tõsiselt puhkab. Värvilised lohed majaka taustal on nagu postkaardilt ja eriti vinge on pilt, kui majaka taustale jääb musta/valgega Core lohe (huvitav, kas sellepärast Saaremaal ongi see lohe nii popp?) Kagutuul oli toonud kogu mandri lohesurfarid Saaremaale ja liiklus oli vees oluliselt tihedam, kui ma oleks soovinud, aga ühel hommikul tasus varane ärkamine ära, saime Mihkliga kaks tundi kahekesi päikest, tuult ja siledat vett nautida. Kuigi aegajalt on tore ka suurema seltskonnaga surfata, siis ikkagi eelistan alati väikest seltskonda, sest siis tunnetan seda loodusega üks olemist palju paremini.
Samas oli äge see, et kagutuul oli kokku toonud mitmed Eesti parimad lohetajad ja nende trikke oli väga inspireeriv vaadata.
Üks asi nüüd veel, Sõrve ei sobi kindlasti väikeste kogemustega lohetajale (laht on väga suur, tuul off shore ja maa, kus on vaid teravad kivid ja lehmad ja teed ei ole, tuleb vastu alles paari kilomeetri pärast). Veel tuleb kindlasti jälgida kalendrit, osa aastast on vaid lindude päralt.Saaremaalt just tagasi, sain Teelelt telefonikõne, kas oleksin nõus ühes projektis osalema, mis puudutab lohesurfi. Mulle väljakutsed endiselt meeldivad ja ütlesin kohe “jaa”. Pärast, kui olin veel paar telefonikõne saanud ja sain aru, millega nõustusin, hakkasin juba põdema, aga kuna asjaga oli kiire, ei olnud mul ka taganemisteed. Õnneks olen ma ka päriselus Samsungi fänn ja lohesurf teeb mind õnnelikuks, siis näitlejameisterlikkust polnud vaja ja tulemus on siin;