Eesti Meistrivõistlused

Võistlustega on sel hooajal kuidagi eriti hästi läinud. Tuul on olnud perfektne ja tulemused ka üsna head.

Õnneks alustasin veehooaega aprilli algul. Koolituste tegemise jaoks olid ilmad veel liiga külmad, sõitmiseks aga suurepärased ning sain ise terve kuu rahulikult trenni teha.

Maist alates on olnud palju lohesurfi õpilasi ja enamus tuuliseid ilmu on läinud koolitusteks. Õnneks on endale jäänud need kõige tormisemad.

Sel nädalavahetusel toimus siis lõpuks ka kauaoodatud TT Race Pärnus. Võistluspäeva hommikul oli vastalanud septembri kõige masendavam ilm, vihma sadas ja soojakraade oli napilt 10. Kahetsesin, et end üldse kirja panin, aga jonniga viisime asjad autosse ja asusime Markoga Pärnu poole teele. Marko kahetses kindlasti veel rohkem, sest eelmisel õhtul visatud nali selle üle, kuidas ta saab kõikide lohenaiste lohesid vihmas üles-alla aidata, hakkas tõelisuseks kiskuma…

Pärnusse jõudes, tervitas meid aga mõnus 8-9 m/s tuul ja päike. Kiprite koosolekul olin üsna närviline, sest see oli alles teine meistrivõistlus mu lohesurfi ajaloos ja kartsin stardis ning lohe valikul eksida. Lisaks olid vastasteks tublid lohetsikid, kes juba mitmeid aastaid järjest poodiumikohti võitnud.

Kui ma kõigil võistlustel enne starti meeletult pabistan ja närvitsen, siis kohe kui stardilipp on üles tõmmatud, unustan kõik eelneva, keskendun lihtsalt sõidule ja pingutusele. Nii seegi kord. Planeeritud oli kuus sõitu ja igal neist kaks ringi. Esimese ringi järel olin endalegi üllatuslikult naistest esimene ja tekkis lootus esimene sõit võita, mõtlesin ainult sellele, et ülimalt lahe oleks vähemalt üks sõit võita. Võitsingi, teisel sõidul läks Kerli juhtima, aga kukutas õnnetult lohe vette ja mul õnnestus jälle võita, see juba andis jõudu juurde veelgi rohkem pingutada. Nii võitsin kokku neli sõitu, mis jäid ka viimasteks, sest algul kukkus tuul üldse ära ja siis kiskus tormiks ning võistlus lõpetati.

Uskumatu,aga nüüd olengi TT Race Eesti Meister lohesurfis. Kindlasti on suur osa selles võidus mu suurepärasel lohel (Starkites Taina 9m2) ning laual (Su-2) ja veelgi suurem osa mu kannatlikul treenerihärral Marko Rebasel, tänud!