Ashtanga õpetaja koolitus Londonis 2

Kui sa seda blogi loed, siis tõenäoliselt sa juba tead, mis Ashtanga on, aga kui ei, siis Ashtanga on joogastiil, kus õpetaja õpetab küll harjutused selgeks, aga edaspidi läheb õpilane joogasaali enamasti varahommikul (näiteks 6.00-8.30), et teha seal „oma harjutust“, õpetaja on seal ainult selleks, et asanaid (asendeid) korrigeerida. Aga see korrigeerimine on nii mõnus, sest seda tehakse sellises suunas, et energiad hakkavad kehas liikuma. Seda võiks isegi võrrelda Tai massaažiga.

 Õpetajatel on kõigil oma stiil, mõni peaaegu ei puutugi sind ja mõni voldib sõna otseses mõttes su kokku. Alati saab õpetajale muidugi öelda, et sa ei taha füüsilist kokkupuudet, aga see on siis minu meelest  a la ma lähen massaaži ja massöör lihtsalt räägib, et nüüd me võtame vasaku jala, nüüd parema jne.

Ashtangas on mitu seeriat. Teise seeriani jõuavad suht profid ja sellest edasi  vähesed. Mina olen juba kaheksandat aastat esimese seeria juures ja sellest suvest alates natuke olen „nuusutanud“ teise seeria harjutusi.

Et mida ma siis õppimas käisin, oligi see, kuidas asendeid korrigeerida (i.k adjasting). Väga tähtis on, et õpetaja teab, mida teeb, sest kasu asemel võib oskamatu õpetaja vigastusi tekitada. David Swenson alustaski õpetajate koolitamist sellepärast, et ainsad vigastused, mis tal joogat praktiseerides tekkisid, olid õpetajate tekitatud.

Nagu juba öeldud, see oli kindlasti üks meeldejäävamaid nädalaid mu elus. Seitse pikka päeva (9.00-16.30) täis Ashtanga praktikat. Kolmandal päeval ärgates ei olnud ühtegi kohta kehas, mis poleks valutanud. Neljandal päeval oli keha juba leppinud ja väga mõnus oli jälle praktiseerida. Igal õhtul kui oma Londoni koju jõudsin, olin juba nii elevil, järgmist päeva oodates ja mida lähemale kursuse lõpp jõudis, seda kurvemaks muutusin. Tõesti oli kahju, kui see lõppes.

Tegelikult oli seitse päeva täis joogat mõju kehale ja vaimule kirjeldamatult hea. Mul on juba mitu aastat probleeme unega, ükskõik, mis kell ma iganes magama läksin, ärkasin ikka 5-6 ajal hommikul. See oli juba päris kurnavaks muutunud. Londonis juhtus ime, pidin peaaegu sisse magama, kuigi sealne kell on kaks tundi meie ajast taga.

Nüüd olen juba poolteist nädalat kodus olnud ja Ashtanga mõju kestab, magan ikka veel hommikuti niikaua kui kell äratab ja magaks edasi. Tegelikult pole see niiväga ime, joogat praktiseerides aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi ja see on see osa närvisüsteemist, mis aitab rahuneda ja lõõgastuda.

David Swenson Ashtanga harrastajatele ei vaja tutvustamist, aga blogi lugejatele selgituseks; David on praktiseerinud joogat üle 50 aasta, ta on pärist USA-st, Texasest, alustas joogaga 13-aastaselt vanema venna eeskujul,  20-aastaselt hakkas ta käima regulaarselt Indias ja praktiseeris seal aastaid Pattabi Joisi  käe all.  David on andnud välja mitmeid Ashtanga teemalisi raamatuid ja isegi praegu 67-aastasena on ta väga heas vormis. Lisaks joogale on ta terve elu  surfanud. Praegu elab ta Havail, surfab ja teeb joogat.

Enne koolituse algust küsis üks naine, kas võib filmida või pilte teha. Davidi kindel vastus oli „EI“. Ma olen nii tänulik selle eest, sest ma olen nutisõltlane ja kindlasti poleks mu fookus olnud kogu koolituse seal, kus ta pidi olema, kui me oleksime  suurema osa ajast üksteist pildistanud ja filminud. Tänapäeva maailmas on niigi vähe kohti, kuhu nutimaailm järgi ei jõua, üks nendest on õnneks Ashtanga jooga saal. Muidugi turunduslikus mõttes on see igale joogaõpetajale pigem halb lahendus, aga samas hea asi turundab end alati ise.

Peale praktilise poole, sain ma  koolituselt  täiesti uue perspektiivi jooga suhtes ja üldse kogu elu suhtes. Et kõike väärtuslikku edasi anda, peaks kirjutama raamatu, püüan siin kokku võtta selle, mis minu jaoks oli kõige olulisem.

Mulle tundub, et kui me siia ilma sünnime, siis me oleme kõik palju paremad inimesed, siis hakkab elu meid muutma (kahjuks mitte paremuse poole) ja lõpuks oleme läbi oma kõikide kogemuste jõudnud jälle tagasi sinna, kus alustasime ja päris vanana, oleme jälle head puhtad inimesed.

Koolituselt võtan siis enda jaoks kaasa sellised mõtted;

1. Ära tee kõike keeruliseks, näiteks, kui sa tahad joogat teha, siis tee seda, sa ei pea selleks õppima enne tundma jooga ajalugu ja filosoofiaid või inimese anatoomiat. Näiteks kui sa õppisid jalgrattaga sõitma, siis sa ei uurinud enne jalgratta leiutamise ajalugu ega jalgratta liikumise põhimõtteid.
2. Ka õpetaja on inimene ja ei peagi kõike teadma, õpeta seda, mida sina hästi oskad ja kui sa midagi ei tea, ole aus, ütle seda.
3. Kõik saavad Ashtangat teha, alakehast halvatud inimesed, pimedad inimesed, ammugi siis inimesed, kes  arvavad, et nad ei paindu. Kõiki harjutusi saab modifitseerida vastavalt vajadusele.
4. Ära viska ühtegi harjutust kavast välja, kui sa ei saa seda mingil põhjusel (nt vigastus) teha, modifitseeri harjutust, näiteks liiguta kasvõi käsi vasakule-paremale ja hinga kaasa.
5. Me ei ole „asanamasinad“, ära jäta mitte midagi elus tegemata sellepärast, et see teeb sul joogaharjutuste sooritamise keerulisemaks. Uju, surfa, matka, mängi palli või tennist! (Mina näiteks lõpetasin kunagi taliujumise seepärast, et mulle tundus, et see tegi mu keha vähem painduvaks).
6. Hingamine on meie elus kõige olulisem asi, ilma selleta elu puuduks. Kas oled kunagi mõelnud, et esimene asi, mis inimene teeb, kui ta sünnib, on sisse hingamine ja viimane, väljahingamine?
7. Kui inimene teeb pühendunult joogat, ei tähenda see ilmtingimata, et tegemist on kena inimesega. (Õnneks üldjuhul siiski tähendab :D)
8. Jooga ei tähenda 25-aastane kaunitar saali ees tantsumuusika saatel võimlemas, sellisel juhul on tegemist fitness treeninguga. Jooga on teadlikkus oma kohalolust, hingamine, asana. Aasanad ei pea ilusad välja nägema, nad peavad aitama energial sinu kehas liikuda.
9. Vananemist ei peaks kartma. See on isegi ilus ja me peaks iga  elatud hetke eest olema tänulikud. Kas me üldse saaksime hetki nautida, kui me teaks et elu on lõpmatu? Mina küll arvan, et just see, et me teame, et elu ei ole lõpmatu, teebki selle väärtuslikuks.
10. Ükskõik, kas sa arvad, et maailm on ümmargune või maailm on kandiline, ära jaura ja vaidle, vaid mine ja tee midagi, et see maailm oleks tänu sinule ilusam paik!

Ma olen väga väga õnnelik, et ma kõik oma hirmud ja kahtlused ületasin ja Londonisse sõitsin. Sain koolituselt kordades rohkem, kui lootsin ja nägin nii palju toredaid huvitavaid inimesi. Ma pole kunagi näinud nii lähedalt, milleks inimkeha võimeline on, üks koolitusel osalenud naine liikus nagu talle gravitatsioon ei mõjuks. Kuigi ma jälgin ja imetlen instargammis paljusid kuulsaid joogaõpetajaid, siis sellist liikumist pole ma mitte kunagi mitte kuskil varem näinud. Hämmastav, ilus ja müstiline.